RÕÕMSAT EESTIMAA SÜNNIPÄEVA SÕBRAKESED!

Õpetaja, kas saaksid palun kolm päeva tagasi võluda?

Nõnda palus lõimumisprojektis „Sõbrakesed“ osaline kuuenda klassi Timo kunstiõpetajat Kohtla-Järve reisile järgnenud hommikul. Õpetaja arvates oli see parim tunnustus ekskursioonile, mis üldse olla sai.

Tõesti, tõesti, kõik õpilased ja õpetajad, kes projektis „Sõbrakesed“ osalevad, olid ühtviisi rahulolevad ja rõõmsad oma külaskäigu üle Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumisse ja  Pannjärve tervisespordikeskusesse. Külas ei käidud mitte üksinda, vaid koos Õismäe Kooli õpilastega. 

Kohtla-Järvel võtsid meid vastu ühisgümnaasiumi vene osa õpilased, kes õpivad eesti keelt vaid 4 korda nädalas eesti keele tundides. Nad olid meie jaoks valmis mõelnud palju toredaid laulumänge ning valmistanud ette viis erinevat töötuba, kus me üksteisele kingitusi meisterdasime ja hoolega eesti ning vene keelt purssisime.

Kui töötoad tehtud sõitsime üheskoos Pannjärve Tervisespordikeskusesse. Laste suureks üllatuseks sai igaüks neist ööbida kahestes tubades, kus oli televiisor, duss ja külmkapp ning telekat võis vaadata kasvõi ööläbi! Aga oh häda, telekavaatamiseks ei olnudki aega, sest nii kui sai ennast tubadesse jaotatud, tuli minna snowtuubidega mäest alla sõitma ning peale seda ootas soojas saunaruumis meid õhtuprogramm ning õhtu lõpetuseks ootas meid 300 pannkooki. Mõelge vaid -  igale lapsele 10 pannkooki, hulgaliselt moosi ja magusta kondentspiima. Super!  Õnneks algas ühikarottide seriaal pärast pannkoogisöömist, seega sai pisut ka telekat vaadataJ

Järgmisel päeval peale hommikusööki ootas meid põnev meeskonnamäng läbi lumise metsa, kus tuli pildistada kõige kohevamat kuuske, kõige lumisemat mändi, kõige veidramat puud ning kõige vahvamat meeskonnapilti. Kõik meeskonnad said ülesandega õigeaegselt ja hästi hakkama. Tulemusi saab näha sõbrakese projekti  blogist loimuke.blogspot.com

Meie sportlik ja loov hommik jätkus teekonnaga Kuremäe kloostrisse, kus julgemad võisid teha talisuplust pühas allikas. Oh imet-leiduski üks julge vabatahtli, meie kooli huvijuht, kes kümbles imettegevas allikavees ja ei tundnud üldse külma!

Edasi kulges meie tee tagasi Kohtla -Järve Ühisgümnaasium ja seal ootas meid maitsev koolilõuna.Kui kõhud täis, oli aeg jagada kingitusi ja jätta hüvasti meie uute sõpradega. Meil oli nii kahju koju sõita, sest  meie vastu oldi külalislahked ja hoolitsevad -  keegi ei märganud mingisugustki keeleprobleemi ja üheskoos oli ju nii tore.  Jääme pikisilmi ootama oma uusi sõpru Tallinnasse. Õnneks juhtub see juba märtsis, mil me veedame koos toreda teatripäeva Õimäe Koolis, õpime üheskoos meie koolitundides ning lõpetame oma projekti Nukuteatris.